EASi igal aastal laialijagatavatest kümnetest miljonitest kroonidest läheb suur osa uute ilusalongide ja söögikohade asutamiseks, kirjutab E24.ee.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt tänavu alustavatele ettevõtetele eraldatud stardi- ja kasvutoetusi sirvides jääb esmapilgul mulje, et eriti hoogsalt kerkib uusi pitsarestorane, kiirtoidukohti, kohvikuid, sushi-baare jne. Samuti on toetusraha saanud mitmed ilusalongid ja autoteenindusettevõtted, aga ka töötleva tööstuse ja IT-valdkonnas tegutsevad ettevõtjad.

OÜ JEM Ilusalong sai EASilt starditoetust selle aasta juunis. Ilusalongi juhataja Janeli Leppik märkis, et toetuse taotlemine polnud just kõige kergem ettevõtmine.

«Päris paljude asjade kohta tuli aru anda ning paljusid asju tuli tõestada. Samuti oli väga palju nõudeid, mida tuli täita,» ütles Leppik, kelle sõnul suhtuti alguses ettevõtte äriplaani üsna pessimistlikult.

Mõnevõrra kergemaks tegi JEM Ilusalongi jaoks asja aga see, et ettevõte oli toetuse taotlemise hetkeks juba mõne kuu tegutsenud, firma käive kasvas ja seega olid EASile ette näidata reaalsed majandustegevust kinnitavad arvud.

EAS toetas kõnealust projekti ligi 100 000 krooniga. Praegu annab JEM Ilusalong tööd viiele inimesele ning juhataja kinnitusel läheb märtsis tegevust alustanud ettevõttel hästi.

Tabasalus uue söögikoha avanud OÜ Fast Food Grupi juhatuse liige Olavi Valmis kinnitas samuti, et stardiabitoetuse taotlemine oli keeruline protsess. Samas hindas ta, et tõenäoliselt on see ka asja mõte, kuna nii praagitakse välja sellised taotlejad, kelle äriplaanid pole hästi läbi mõeldud.

Fast Food Grupp sai EASilt toetust veidi üle 90 000 krooni ja praegu annab ettevõte tööd neljale inimesele.

EASi alustavate ettevõtete divisjoni vanemkonsultant Mari Vavulski nentis, et uute toitlustuskohtade ja ilusalongide loomine pole alustavate ettevõtjate seas siiski kõige popim.

Koos maakondlike arenduskeskustega tehtud alustavate ettevõtete uuringust nähtub, et kõige rohkem luuakse uusi ettevõtteid hulgi- ja jaekaubanduse (sh mootorsõidukite remont), töötleva tööstuse ja ehitusega seotud valdkondades.

Viimase viie aasta jooksul (2006–2010) on EASi andmetel stardi- ja kasvutoetuste raames rahastatud 1378 projekti. Enim on projekte rahastatud just sel aastal – 442 korral. Aastatel 2007–2008 oli aga toetatud äriplaanide hulk tavapärasest väiksem – toetusi anti vastavalt 190 ja 156 korral.

Vavulski sõnul mängis siis rolli asjaolu, et 2007. aastal sai toetusraha lihtsalt otsa ning uued summad laekusid 2008. aasta märtsis. Samas lisas ta, et ka 2008. ja 2009. aastal polnud toetuste taotlemine alustavate ettevõtete seas kuigi aktiivne ning selle põhjuseks olid toetuste taotlejaile esitatud üsna karmid tingimused.

Majanduskriisi saabudes otsustati aga neid tingimusi muuta. Nii et kui algul nähti toetuse saajatena eeskätt töötleva tööstuse firmasid, kelle äriideede puhul oli olulise tähtsusega nii innovaatilisus kui lisandväärtuse kasv, muutusid kriisi ajal mängureeglid ettevõtjatele soodsamaks.

Sõel, mis alustavatel ettevõtjatel toetuse saamiseks läbida tuleb, on Vavulski kinnitusel siiski üsna tihe. Samas on see kaasa aidanud sellele, et suurem osa toetust saanud ettevõtetest on suutnud ellu jääda.

«Teeme igal aastal ka järelseiret, mille käigus vaatleme toetust saanud ettevõtteid ja nende majandusinfot. Sel aastal tegime seiret aastatel 2006–2008 toetust saanud ettevõtjate seas,» märkis Vavulski.

«2006. aastal alustanud ettevõtete ellujäämismäär oli 75 protsenti, 2007. aastal alustanud ettevõtetel 84 protsenti ja 2008. aastal alustanud ettevõtetel 92 protsenti,» täpsustas ta ja lisas, et algul oli ka EAS ise valmis halvemateks tulemusteks.