|
|
|
|
|
Eesti ettevõtete koostöö klastrites kogub hoogu
Septembris tegi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teatavaks positiivse otsuse toetamaks Eesti senini suurimat klastriprojekti.
Logistika ja transiidi ettevõtteid koondav arenguprojekt sai ligi 13 miljonit krooni toetust. Logistika ja transiidi assotsiatsiooni juhitav 2,5-aastane arenguprojekt on seni Eesti suurim klastrikoostöö nii koondunud ettevõtete arvult, rahalise mahult kui ka kavandatava perioodi pikkuselt. Alljärgnevalt pikemalt sellest, mida antud klaster endast täpsemalt kujutab.
„Klastrisse on koondunud 19 valdkonnaliidrit, sealhulgas sadamad, terminalid, raudtee, lennujaam ja ekspedeerijad. Ühistöö ulatub SRÜ-st Hiina, Jaapani, India ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikani,” selgitab logistikaklastri juht Urmas Kõiv.
Klastri kasu sektorile tervikuna - ühiselt saab ette võtta suuremaid projekte
„Klaster on hea näide sellest, mis juhtub, kui omaette pusimise asemel kogu sektori edu nimel seljad kokku pannakse,” ütles Kõiv. „Selle tulemuseks on ühine arusaam ja kokkulepe Eesti logistilise asukoha ja meie sektori konkurentsieeliste kohta. Üksteise ärisid tundes ja oskusi kombineerides investeerime infrastruktuuri, loome uusi töökohti, käivitame tarneahela magistriprogrammi ja pakume klientidele uudseid terviklahendusi kümnete innovaatiliste toodete ja teenuste kaudu. Meil on hea meel, et meie panust Eesti majandusarengusse nüüd ka EAS tunnustanud on.”
„Eesti logistikasektor on väga hästi arenenud ja ekspordi seisukohalt võtmetähtsusega valdkond. Klastri loomine annab võimaluse sektorit paremini välisturgude partneriks pakkuda ning sõnumeid ühtlustada,” kommenteeris EASi ettevõtete võimeid divisjoni direktor Pille-Liis Kello.
„Üksikettevõtja ei suuda suurtel välisturgudel läbimurret saavutada. Vajaka jääb nii võimalustest, teadmistest kui ka rahast,” lisas projekti kaasatud sadamate liidu tegevdirektor Viktor Palmet. „Edu on võimalik saavutada eelkõige eri ettevõtjate gruppide ühise tahte ja mõttetöö tulemusel.”
Tootmisvõimsuste ja kompetentside jagamine
„Logistikaklastri innovatsiooniväljundid sünnivad partnerite ühise toodete ja teenuste arendustegevuse viljadena. See tähendab partnerite tootmisvõimsuste ja kompetentside jagamist ning konsolideerimist viisil, mis vastab parimal moel klientide vajadustele. Klastrikoostöös leitakse esmalt sünergia läbi olemasolevate vakantsete ressursside ning partnerite poolt pakutavate teenuste kaardistamise, mille tulemusi kommunikeeritakse kõikidele partneritele,” selgitab Illimar Paul, kelle rolliks Eesti logistikaklastris on arendustöö ja tootmisvõimsuste jagamise koordineerimine.
Varasemad kogemused on näidanud, et juba selles faasis leiavad klastris tegutsevad ettevõtted võimalusi ühiselt uute toodete ja teenuste turuletoomiseks juba olemasolevaid ressursse mõneti uuel moel kasutades.
„Klastri innovatsioonitegevuste järgmiseks tasandiks on selliste uute, kõrgeima võimaliku lisandväärtusega, toodete ja teenuste väljaarendamine, mis eiravad tänast konkurentsisituatsiooni. See tähendab läbi klientide väärtushinnangute ja vajaduste dünaamika põhjaliku mõistmise täiesti uue turu kujundamist, millel me oleme esimesed ja mõneks ajaks ainsad pakkujad,” selgitab Paul täiendavalt.
Klastri otsene kasu
Kõiv usub, et viie aastaga aitab klaster kasvatada oma liikmete ekspordikäivet vähemalt 30 protsenti. Varasemaid edulugusid pole vaja kaugelt otsida. Eesti transiidisektor on oma edu saavutanud suuresti tänu globaalse majanduse ja turunõudluse arengutrendide põhjalikule mõistmisele ning teenuste pakkumisega nõudluse tekkest sammukse võrra ees olemisele. „Konkreetse näitena toon siinkohal Pakterminali, kelle unikaalne terminal ei omanud 1990. aastate lõpus Läänemere idakaldal väärilisi konkurente, küll aga kasvasid plahvatuslikult sellist terminali vajavad kaubamahud.”
EAS otsustas 1. septembril toetada 12,8 miljoni krooniga logistikaklastrit, kuhu koondunud Eesti transpordi- ja logistikaettevõtted turundavad välisturgudel ühiselt Eesti asukohta ja loodavad viie aastaga kasvatada oma ekspordikäivet ligi kolmandiku võrra. Logistikaklaster teeb tihedat koostööd ka teiste sektoritega, kes on valdkonna ettevõtete peamised partnerid. Seega on klastri edu tihedalt seotud näiteks metsa-, mööbli-, masina- ja toiduainetööstuse ning põllumajanduse arenguga.
Samuti tehakse koostööd teiste liitude ja klastritega, millel on oluline mõju logistikaklastri eesmärkide täitmisele.EAS on siiani toetanud viit täisklastrit kogusummas 20 miljonit krooni. Nendest kaks on IT- ja kaks puiduklastrid, üks tegeleb tuuleenergia kasutusvõimalustega.
Loe klastritoetuse kohta täpsemalt EASi veebilehtelt: www.eas.ee
|
Tagasi
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasutajale 
Teha koduleheks
Lisada lemmikusse
Sisukaart
RSS