Maksuhaldur tuvastas 566 miljonit krooni deklareerimata makse
Maksu- ja Tolliamet tuvastas I poolaastal läbi viidud kontrollitegevuste tulemusel, et isikud jätsid deklareerimata ja tasumata makse kokku 566 miljoni krooni ulatuses.
Kontrollitud juhtumitest 89% tuvastas maksuhaldur maksuseaduste rikkumise. MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe kinnitusel näitab see maksuhalduri riskianalüüsi head taset.
Veermäe sõnul on maksuhalduri jaoks selle aasta prioriteetsed kontrollimise valdkonnad kütuse-, ehitus-, vanametalli- ja metsandussektor. Olulisel kohal on ka fiktiivsete arvete kasutamise ning ümbrikupalga maksmise ja käibemaksupettuste tõkestamine.
Egon Veermäe: ”Vanametalli ja kütuse sektoris läbi viidud kontrollimistes on ilmnenud, et üsna suurtes kogustes tuuakse Eestisse kaupa Lätist. Niisuguste tehingute puhul on tavapärane, et Läti äriühingu ja Eestis asuva lõppkokkuostja vaheline müük vormistatakse läbi Eestis registreeritud varifirma eesmärgiga jätta riigimaksud maksmata”.
Ehituse valdkonnas on probleemiks varjatud töötasu ja tööjõud, fiktiivsete arvete kasutamine ja käibe varjamine. Selles valdkonnas on Veermäe sõnul tõhustatud koostööd Soome maksuhalduriga, kellega vahetatakse infot Soomes sellel alal tegutsevate Eesti isikute kohta.
Metsanduse alal on MTA tähelepanu alla võtnud metsavarumise tervikprotsessi alates metsaomanikust kuni lõpptarbija ehk puidu kokkuostjani. Selgitamaks metsamaterjali liikumist, viis maksuhaldur läbi mitmeid reide. Reidide tulemusena selgus, et peamiselt füüsilistele isikutele kuuluvatelt kinnistutelt alguse saanud vedudest ei ole füüsiline isik 2/3 juhtudest esitanud ostu-müügiteatist tehingute kohta Maksu- ja Tolliametile.
73% rikkumiste hulgast moodustavad käibemaksualased rikkumised ja käibemaksupettused. Suurim probleem on ettevõtjate seas endiselt fiktiivsete arvete kasutamine.
I poolaastal viis maksuhaldur läbi 1224 käibemaksukohustuslasena registreerimisele eelnenud kontrolli, millest 491 juhul lõppes see registreerimisnumbri andmata jätmisega. Peamised põhjused käibemaksukohustuslaseks registreerimata jätmisel on nn testimised, st petturid üritavad saada registrisse varifirmat, mille abil hakata toime panema käibemaksupettusi. Seetõttu on oluline taolised võimalikud juhud ära tunda ja need tõkestada.
Aasta esimesel poolel tehti 2355 käibemaksukohustuslasena registreerimisele järgnevat ettevõtluse kontrolli, millest 1810 juhul kustutati isik registrist.
Anne Osvet
avalike suhete juht
Maksu- ja Tolliamet
www.emta.ee
|