|
|
|
|
|
Eurooplased on valmis aktiivsena vananema
Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta alguse tähistamiseks tutvustas Euroopa komisjon uut Eurobaromeetri uuringut, mis näitab, et 71% eurooplastest on teadlikud Euroopa rahvastiku vananemisest, kuid sellise arengu pärast tunneb muret ainult 42%.
See on teravas vastuolus poliitikakujundajate ettekujutusega, kes peavad rahvastiku vananemist suureks probleemiks. Enamiku jaoks on üle 55aastastel inimestel oluline roll ühiskonna peamistes valdkondades. Rohkem kui 60% on seisukohal, et tuleks lubada töötamist pärast pensioniea saabumist ning üks kolmandik tahaks ka ise kauem töötada. Üllatuslikult jagavad seda seisukohta pigem pensionieale lähenevad inimesed kui nooremad generatsioonid.
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor ütles uuringut tutvustades: „Tänane Eurobaromeetri uuring näitab, et inimesed soovivad vanemaks saades aktiivsena jätkata. Olen kindel, et Euroopa aasta aitab mobiliseerida kodanikke, huvirühmi ja otsustajaid, et võtta meetmeid aktiivsena vananemise toetamiseks ning tegelda vananemise probleemidega positiivsel moel.”
Eurobaromeetri uuring hõlmas viit valdkonda: üldine suhtumine vanusesse ja eakatesse inimestesse, eakad inimesed töökohal, pensionile minek ja pensionid, vabatahtlik töö ja vanemate inimeste toetamine ning eakatesõbralik keskkond.
Uuringust selgub, kuidas mõisted „noor” ja „vana” on riigiti väga erinevad. Maltas, Portugalis ja Rootsis peetakse nooreks alla 37aastasi, samas kui Kreekas ja Küprosel peetakse inimesi nooreks kuni 50. eluaastani. Keskmiselt on eurooplased seisukohal, et vanaks hakatakse inimest pidama napilt enne 64. eluaastat ning nooreks ei peeta enam alates 41,8 eluaastast. Suhtumine sõltub ka vastaja vanusest ja soost – naiste arvates algab vanadus mõnevõrra hiljem kui meeste arvates (vastavalt 65,0 ja 62,7 eluaastat).
Vaid iga kolmas eurooplane on nõus väitega, et ametlikku pensioniiga tuleks 2030. aastaks tõsta, kuigi see on praegu paljudes liikmesriikides selge poliitiline prioriteet. Tugevalt toetatakse siiski ideed (61%), et inimestel peaks lubama tööd jätkata pärast ametliku pensioniea saabumist. 53% on kohustusliku pensioniea vastu, kuid selles küsimuses on arvamused liikmesriigiti väga erinevad.
Kuigi tüüpiline pensioniiga algab 65 eluaastast, lahkuti 2009. aastal tööelust keskmiselt 61,5 aasta vanuselt. 42% eurooplastest usub, et suudab oma praegust tööd pärast 65. eluaastat jätkata, kuid 17% on arvamusel, et ei suuda praegust tööd kuni 60. eluaastani teha. Kolmandik eurooplastest soovib töötamist pärast pensioniea saabumist jätkata ning peaaegu kahele kolmandikule meeldib idee jätkata osalise pensioni ja osaajatööga.
Aktiivsena vananemine ei ole aga ainult tööga seotud. Umbes neljandik eurooplastest (sealhulgas üle 55aastased) tegeleb vabatahtliku tööga. Riikides, kus vabatahtliku töö traditsioon on nõrgem, väidab suurem hulk inimesi, et nad on aidanud või toetanud inimesi, kes ei kuulu nende leibkonda. 36% üle 55aastastest eurooplasest on sellist abi pakkunud. 15% üle 55aastastest vastajatest hooldavad vanemat pereliiget ning 42% on seda teinud minevikus.
|
Tagasi
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasutajale 
Teha koduleheks
Lisada lemmikusse
Sisukaart
RSS