Välismaalaste Eestis elamise ning töötamisega seonduvat reguleerib välismaalaste seadus.  

Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikud (edaspidi Euroopa Liidu kodanikud) ei vaja Eestis töötamiseks eraldi luba. Elamisõiguse omandamiseks peavad nad 3 kuu jooksul pärast Eestisse saabumist registreerima oma elukoha elukohajärgse kohaliku omavalitsuse asutuses. Tähtajaline elamisõigus omandatakse kuni 5 aastaks. 

Euroopa Liidu kodanike Eestis elamise ja töötamisega seonduvat reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus.

Kodanikud, kes ei ole pärit Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonnast või Šveitsist (edaspidi välismaalased) vajavad Eestis töötamiseks tööluba.

Tööluba ei vaja:

• välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba;
• välismaalane, kellel on elamisluba töötamiseks;
• välismaalane, kes on taotlenud elamisluba enne 12. 07.1995 ja kellele on elamisluba antud;
• kinnipeetav vanglas viibimise ajal;
• vedurimeeskonna liige;
• vedurit või rongi teenindava personali liige;
• autojuht sõitjate või veose kohaletoimetamiseks üle riigipiiri;
• välismaalane, kellel on elamisluba elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde;
• välismaalane, kellel on elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde;
• välismaalane, kellel on elamisluba välislepingu alusel.  

Elamisluba töötamiseks antakse välismaalasele Eestis registreeritud tööandja juures. Enne välismaalasele tööloa taotlemist peab tööandja üldjuhul 3 nädala jooksul avaliku konkursi korras ja riiklikku töövahendusteenust kasutades otsima esitatavate kvalifikatsiooni- ja kutseoskusnõuetele vastavat Eesti kodanikku või Eestis juba elamisloa alusel elavat välismaalast. Kui sobivat kandidaati ei leidu ning töökoha täitmine välismaalasega on, arvestades olukorda tööturul, põhjendatud, annab Töötukassa tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega. Seejärel võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet anda välismaalasele elamisloa töötamiseks, kui välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, tervis, töökogemus ning vajalikud erialased oskused ja teadmised. Erandid eelnevale protsessile sätestab välismaalaste seadus.  

Teatud juhtudel peab tööandja maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. 

Välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib ilma tööloata Eestis töötada õppekavakohase õppepraktika eesmärgil. Vastasel juhul võib ta Eestis töötada üksnes tööloa alusel ja õppetöövälisel ajal tingimusel, et töötamine ei takista õppimist. Tööloa taotluse esitamiseks tuleb üldjuhul pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooni osakonna poole. 

Välismaalaste lühiajaline töötamine

Teatud juhtudel võib välismaalane Eestis töötada lühiajaliselt (st kuni 6 kuud) ka ilma tööloata. Ka  siis tuleb oma töötamine registreerida Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Lühiajalise töötamise puhul on teatud juhtudel tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise bruto kuupalgaga, kuid mitte väiksem kui Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutis. Põhitegevusala määratlemise aluseks on Statistikaameti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood.

Ilma tööloata ja elamisloata töötamiseks ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametis lühiajalist töötamist registreerimata võib välismaalane Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks Eestis töötada kuni kuus kuud aasta jooksul, kui tal on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba.

Sotsiaalministeerium
 

	Sarnased teemad
	• Majanduskriis suurendas töölubade arvu enim Rootsis ja Eestis • Seadusandlus: Muudatused välismaalaste seaduses • Muudatused VM seaduses alates 01.10.10

Muudatused VM seaduses alates 01.10.10