|
|
|
|
| |
Äri arendamine |
|
|
Maamaks
Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga.
Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 (alates 2002. aastast) protsenti maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Maamaksumäära võib kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes (alates 2002.a) ja katastriüksuse sihtotstarvete liikide lõikes (alates 2009.a).
Maa maksustamishind määratakse maa korralise hindamise teel, kasutades masshindamise meetodit ning võttes aluseks turuinformatsiooni. Maa hindamise objektiks on maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta.
Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja.
Maamaksu arvutab ja maksuteate saadab Maksu- ja Tolliamet. Arvutamiseks vajalikud andmed saadakse kohaliku omavalitsuse üksustelt.
Maamaksu tasumise tähtpäevad on 31. märts ja 1. oktoober.
Maamaksu soodustusi on kahesuguseid:
-
soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (nt pensionärid);
-
soodustus, mis tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest (näiteks maksumaksja elukohana kasutatav elamumaa; haritav maa ja looduslik rohumaa; samuti maa, millel majandustegevus on kitsendatud).
Muudatused seadusandluses alates 2011.a.
Muudatus maamaksuseaduses on seotud euro kasutuselevõtuga. Kui aasta tagasi tõusis minimaalne määratav maamaksusumma 20 kroonilt 50 kroonile, siis 2011. aastal jäävad maksuteated saatmata alla 5 euro (78,23 krooni) suuruse maksu maksjatele.
|
|
Tagasi
|
|
|
|
|
|
|